Soome sõna, mis oli okupeeritud Eestis keelu all

Nõukogude režiim kartis soome sõna „Viro“, mida näiteks Eesti Raadio soomekeelsetes saadetes ei tohtinud kasutada „Eesti“ tähenduses.

Seda tuletas meelde Eesti Vabariigi president Lennart Meri oma arvamuskirjutises, mis ilmus 1998. a. märtsis ajalehes Helsingin Sanomat.

President tõdes, et okupatsioonivõimu kartus oli õigustatud. Naaberrahva ammune nimi oleks äratanud kuulajates ellu mälestusi ühisest ajaloost – ja võib-olla ka soove ühisest tulevikust.

Eestlaste ja soomlaste ajalookogemus elab riikide nimedes. Kutsume Saksaks maad, mille omakeelne nimi on Deutschland; prantslastele on ta aga Allemagne. Mõlemad kasutame omapäraseid nimesid ka Rootsist ja Venemaast. Nimede väärtust võrdsustas Meri püramiidide ja Pompeiga. Keele mälu vajab sarnast kaitsvat suhtumist, mis anname ehituskunstile. Mõlemad on osa meie identsusest, meie ise.

Lühidalt president kinnitas oma arvamust. Soomlastele nende naabrid on virolaiset, kes elavad riigis, mille nimi on soome keeles Viro. „Brüsseli nõupidamislauas oleme seevastu Estonia ja Finland, Tacituse tahtel, ja see on ka osa meie ühisest Euroopa kultuurist.“