Juhan Treisalt, hiidlane Hollywoodis

Alfred Hitchcocki spioonifilm „Notorious“ (1946) lõpeb sõnadega: „Alex, kas saaksid tulla sisse? Tahaksin rääkida sinuga.“ Cary Grant on päästnud Ingrid Bergmani elu, aga jätnud õnnetu Claude Rainsi maja ette.

Selle viisaka, aga reeturile surma ennustava repliigi lausub Juhan Treisalt, kes Hollywoodis tunti nimega Ivan Triesault. Näitleja mõlemad vanemad olid hiidlased: isa oli pärit Emmaste Muda külast ja ema Kassari Tagukülast.

Pärast abiellumist asusid vanemad Tallinna, kus isa oli saanud meistrikoha Lutheri mööblivabrikus ja ema läinud majateenijaks saksikute juurde. Juhan Treisalt sündis vana kalendri järgi 1. juulil 1898 (uue kalendri järgi 13. juulil). Jaani koguduse I pihtkonna saksakeelsesse kirikuraamatusse märgiti eesnimed Johann Constantin.

Vaeslaste kooli pingilt Tallinna Saksa teatri lavale

Poiss oli alles viieaastane, kui ta isa uppus Tallinna lahes purjepaadi ümberminekul ja emale langes kolme lapse üles kasvatamine, milles lapsed pidid ise kaasa aitama. Kümme aastat vanem vend Julius töötas ”Voltas”, kuni ta 1909. aastal lahkus New Yorki. Kolm aastat hiljem sinna suundus ka õde Amanda, kes oli töötanud saksikute juures toateenijana.

Noor hiidlane käis paar aastat Roosikrantsi tänava vaeslaste koolis ja järgnevalt mõned aastat linnakodanike algkoolis. 14-aastaselt sai ta Reichmanni kaubamaja õpipoisiks ja samas abitööjõuks Saksa teatrisse. Sooritada tuli igasuguseid töid etenduste eel ja järel, aga vahest pandi ta ka lavale mõne pisiosa täitmiseks. Priipileteid sai Juhan ohtralt ning tänu neile sai ta jälgida ja õppida lavalist väljendust. Treisalti unustamatuks eeskujuks jäi näitejuht Theodor Altermann, kes koos Paul Pinnaga rajas kutselise Estonia teatri.

Nelja kuuga Siberi kaudu New Yorki

Juhan õppis mitu aastat inglise keelt, kuna ta igatses venna ja õe juurde. Ajendiks olid nii võimalused näitekunsti alal kui ka soov vältida nelja-aastast teenistust armees. 1915. aasta jõuluõhtul sõitis Treisalt rongiga Peterburi, et sealt leida pääsu edasi. Kahjuks polnud tal ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Nii pidi Juhan jätkama teekonda itta, Mandžuuria kaudu Vladivostokki, kus elas kaugelt sugulasest laevakapten. Tema soovitusel sai ta tekipoisiks kaubalaevale, mis käis Jaapani Tsuruga ja Venemaa vahet. Järgnevalt sai Juhan töökoha Ameerika kaubalaevale, mis viis ta aprilli 1916 alguses Hongkongi kaudu Seattlesse.

Treisalt sai laevalt mahamaksu juba kulddollarites ja viimati USA immigratsiooniametnikult isikut tõendava dokumendi. Ta jätkas kohe rongiga reisi idakaldale ja jõudis üheksa päeva pärast New Yorgi osariiki. Taskus oli 15 senti ja teekond Tallinnast võtnud aega neli kuud. Mitte just halb saavutus Maailmasõja oludes, arvas hiidlane.

Kasatšokist saab elu suunav jõud

Vend paigutas Juhani tööle ühte metallivabrikusse Pennsylvania Pittsburghis, kus ta töötas kuus kuud palgaga kaks ja pool dollarit päevas. Eesmärgid olid siiski teatri alal ja mees läks New Yorki, kus ta sai Yale Clubi liftipoisiks ja kõrvaltööna abijõuks Metropolitan-ooperisse. Siis sai hiidlane juhuslikult teada, et New Yorgis viibib vene balletmeister Mihhail Fokin, legendaarne „Sureva luige“ koreograaf, kes värbavat lavajõude. Järgmisel päeval oli Treisalt juba kohal. Harjutuste vaheajal demonstreeris ta Fokinile kasatšokki ja saigi töökoha, aga näitekunsti sellisele alale, millest ta ise kõige vähem unistas ja ootas.

Kuigi Fokin lõpetas juba kuus kuud hiljem, jätkas Treisalt balleti alal – igatsedes siiski draama järele. 1920. aastal mängis ta osa näidendis „Hessen Soldier“ Broadway teatris. Edasi tegi ta draamatrupiga ulatuslikuma esinemisreisi Euroopas, jäädes 1923. aastal Londonisse draamakunsti õppima. 1925. aastal oli ta tagasi New Yorgis, kus John Triesault and the ballet corps esines Capitoli teatris filmide vaheajal. Kaks aastat hiljem pakuti talle balletimeistri kohta Eastmani teatris Rochesteris. Seal moodustas ta trupi omal käel ning samas leidis ka oma eluaegse töökaaslase ja abikaasa Marion Lloydi (1909–1986).

Reklaamtuli süttib ja sünnib Ivan Triesault

Dick Powell, „filmirezissöör Von Ellstein" ja Kirk Douglas, „The Bad and the Beautiful", 1952

„Selleks, et lavastada linateos, vajab mees alandlikkust.” Dick Powell, Juhan Treisalt ja Kirk Douglas, „The Bad and the Beautiful”, 1952

Aasta hiljem Treisalt oli jälle New Yorgis ning esines draamas ja balletis Radio City Music Hallis, Rivolis, Capitolis jt suurlavadel. Tööpakkumisi oli küllalt ning isegi 1929. aastal saabunud majanduskriis polnud tal vägagi tunda. Tulud küll langesid, aga kriis ei löönud maha. Hiidlane teenis korralikult kuuldemängudega ja ka igasuvises rändteatris.

Nimi oli saanud teatritegelastele tuntuks, aga mitte Juhan Treisalt, vaid Ivan Triesault. Tema ise nägi oma uut nime esmakordselt Broadway reklaamtulede säras. „Reklaamimeister oli pannud minu tolleaegse hüüdnime Ivan tahvlile, nagu seda tarvitati venekeelses tõlkes nimest Juhan. Perekonnanimeks oli pandud Triesault, mis hääldamiselt on kõige lähedasem minu vanavanemate nimele Hiiu saarel – Trisalt. Uus nimevorm lihtsalt jooksis minu ellu sisse, ilma et mul endal olnuks selle juures peamurdmist.” Nii mäletas hiidlane ise nime saamislugu.

Londoni reisi eel pidi Juhan Treisalt esimest korda taotlema Eesti kodakondsuse järgset reisidokumenti. 1923. aasta juunis New Yorgi konsulaati jäetud visiitkaardi pealt leiame üles ka varasema nimevormi: John K. Triesalt.

Missioon Moskvasse viib Hollywoodi

Esimene ilmasõda tõi Treisalti Ameerika idarannikule, Teine saatis ta läänerannikule. Hollywood sai ülesande õigustada uut, ebapüha liitlassuhet. President Roosevelt osales isiklikult stalinismi puhastava filmi „Mission to Moscow” ettevalmistamises. Lavastatud kohtuprotsessid, Molotovi-Ribbentropi pakt ja isegi Talvesõda seletati rahvale positiivselt. „Nõukogude Liit tahtis ainult mõnda strateegilist ala ning pakkus asemele kaks korda suuremat maa-ala. Hitleri sõber Mannerheim siiski keeldus ja Punaarmee pidi tegutsema.”

Režissöör Michael Curtiz saabus 1942. aastal New Yorki, et otsida filmi jaoks uusi jõude. Ta palkas hiidlase ühe kuulsaima terrori ohvri, marssal Mihhael Tuhhatševski rolli. Tänu sellele Treisalt esines hästi nähtavalt ka filmi reklaamiklipis.

Huvitav kokkusattumus on, et marssal vahistatakse filmis balletietenduse keskel. Istekoht Ameerika suursaadiku loožis jääb ootamatult tühjaks. Tuhhatševski rollis tunnistab hiidlane ennast uhkelt „trotskistliku bloki militaarse tiiva ülemaks, kes tegutses Saksa ja Jaapani huvides”. Igal juhul toodi Treisalt Hollywoodi, kust ta ei saanud enam ära. Internet Movie Data Base (IMDb) nimistus ongi tal koguni 126 rolli.

Filmirežissöör Von Ellstein, karakterinäitleja tipprollis

Korduvalt sai hiidlane kehastada saksalast, nii ka Hitchcockile ja 20 aastat hiljem „Batmanis”. Gestapo majorina jälitas ta Marlene Dietrichit ja Ray Millandi filmis „Golden Earrings” (1947). Treisalti hiilgavaim roll oli iseteadlik, kuulsat Erich von Stroheimi iseloomustav filmirežissöör Von Ellstein, kes õpetab Kirk Douglasile filmikunsti tõdesid Vincente Minnelli linateoses „The Bad and the Beautiful“ (1952). Kõige unustamatum on siiski „Notoriousi” halastamatu Eric Mathis.

Treisalt suri 3. jaanuaril 1980 Los Angeleses südamepuudulikkuse tõttu. Hiidlase põrm tuhastati ja puistati laiali. Viimasteks rollideks jäid piiskop Kutšarõk teleseriaalis „The Wild Wild West” (1969) ja kuningas lühifilmis The Lady, or the Tiger? (1970). | Karjäärist rohkem Wikipedias (fi/en/et).

Säravaim Soomes sündinud Hollywoodi täht on ilmselt endiselt Taina Elg, kes näitles ja tantsis Gene Kellyga muusikalis „Les Girls” (1957). IMDb nimistus on tal 30 rolli.

21.5.2018

Ivan Triesault – Hollywoodin kuuluisin virolainen

Amerikkalaisten klassikkofilmien ystävät muistavat hänen pistävän katseensa. Hän päättää Alfred Hitchcockin elokuvan Notorious kuolemaa enteilevin sanoin: ”Alex, voisitko tulla sisään? Haluaisin jutella kanssasi.” Kuka hän olikaan?