Kas Hiiumaa hümn sündis hoopis Viiburis?

Das Behmische Erziehungsinstitut in Papula bei Wiburg 1853-1867, Zeidlerische Schule (Wiburg) 1867-1881

Das Behmische Erziehungsinstitut in Papula bei Wiburg. Behmi kooli peahoone ehk Papula mõis. Autor kooli joonistus­õpetaja Albert Sprengel, kirjastaja Heinrich Wächter, Dresden 1859. – Soome muuseumiameti ajaloo pildikogu

Gustav Felix Rinne (1831–1895)

Gustav Felix Rinne (1831–1895). Korp. „Estonia“ vilistlane 1853. Behmi kooli õpetaja Viiburis 1854–1860. Foto: C. Schmidt – Rahvusarhiiv

Muidugi on meeldiv ja loogiline mõelda, et Hiiumaa hümn on sündinud Hiiumaal. Selle sõnastas ju Reigi pastoraadis sündinud Reigi õpetaja poeg Gustav Felix Rinne, kes sai ka ise Reigi õpetajaks. Siiski on ruumi võimalusele, et tekst sündis seni arvatust varem, autori tööaastatel Behmi saksakeelses poistekoolis Viiburis.

Hiomaa- ehk issamaa-laulu“ sünniloos viidatakse tavaliselt kogumiku „32 Laulo nelja heälega laulda“ kirjastamisele 1868. või 1869. aastal Tartus. Kogumikus avaldatud Venemaa ja Hiiumaa hümnisid noot-noodid võrreldes jääb mulje, et kumbki pärineb Viiburis 1856. aastal ilmunud noodivihikust „Russische und Finnische Volks-Hymne“ (‚vene ja soome rahva hümnid‛).

See sisaldas hümnide noodid eraldi mees- ja segakooridele ning need seadis Saimaa kanali avapeo eel mitmekülgne, Hannoverist pärit muusikamees Heinrich Wächter, kes oli üheaegselt Viiburi rootsi ja saksa koguduse organist, mitme kooli lauluõpetaja ning omal ajal üle Soome tuntud laulukogumikude kirjastaja.

Venemaa ja Soome hümnid kõlavad kõrvuti Saimaa kanali avapeol

Heinrich Wächter (1818–1881) – Suomen Kuvalehti 4/1918

Heinrich Wächter (1818–1881), Behmi kooli lauluõpetaja, nootide ja laulikute kirjastaja – „Suomen Kuvalehti“ 1918

Saimaa kanali avamine oli tähtsündmus Viiburi ajaloos. Erilises rollis oli Behmi saksakeelse internaatkooli koor, mille poisid veeti sõudepaatidega kanali suudmes asunud saarde laulma Vene ja Soome hümnisid aurikuga mööduvatele aukülalistele. Nad esinesid saksa keeles ning kasutasid mainitud noodivihikut, kus hümnide pealkirjadeks olid „Russische Hymne“ ja „Unser Land. Finnische Hymne“. Üllatav panna tähele, et juba 1856. aastal helilooja Fredrik Paciuse „Vårt Landi“ ehk „Maamme“ viis avalikult kõrvutati Aleksei Lvovi Tsaari-Venemaale loodud hümniga „Bože, tsarja hrani“.

Behmi kool oli ettenähtud peamiselt Peterburi saksa jõukate kaupmeheperede poistele, keda kasvati Viiburis eemal pealinna ohtudest ja ahvatlustest. Saksakeelse kooli asutas 1853. aastal Rinne õemees, baltisakslane Karl Gottlieb Behm, kelle eeskujuks olid vastavad koolid Liivimaal. Tema oli Tartu Ülikooli lõpetanud teoloog nagu Rinnegi, kes alustas kooli õppejõuna juba järgmisel, 1854. aastal. Saksa kultuur oli Viiburis tollal veel nähtaval kohal ning rootsi keelgi alles saamas halduskeeles. Linna juhtfiguurideks olid saksa perekonnad, ka Krohnid, kelle hulgast võrsusid siiski  soome keele eesrindlane Julius Krohn ja tema tütar Aino Kallas.

„O Land, o Land, o Vaterland, Kling hoch, du theures Wort!“ – Ida Meves 1852

Saksakeelne Maamme laul segakoorile, Heinrich Wächter 1856

„Unser Land. Finnische Hymne“ (‚Meie maa. Soome hümn‛) segakoorile. Laulu 1., 2. ja 10. salm Ida Meves’i 1852. a. tõlkes. „Russische und Finnische Volks-Hymne“, Heinrich Wächter 1856

Laulu- ja muusikaõpetus oli Behmi koolis eriti kõrgetasemelist. Esimeseks muusikaõpetajaks oli mainitud noodimeister Heinrich Wächter. Teiseks õpetajaks saabus alles mõni nädal enne Saimaa kanali avapidu Leipzigi konservatooriumi lõpetanud Richard Faltin, kes sai sel peol kohe hakata poiste dirigendiks. Tasub mainida, et 1870. aastal sai temast Fredrik Paciuse järglane Helsingi Ülikooli muusikaõpetaja ametikohal. Kuidas teame, et tema kasutas „Volks-Hymne“ kogumikku? Seda kinnitab Soome rahvusraamatukogus säilinud Faltini isiklik eksemplar, mille kaanel on tema märge vihiku kättesaamisest õpetajakolleeg Wächteri käest 28. augustil 1856 ehk kümme päeva enne Saimaa kanali avapidu.

Hiomaa- ehk issamaa-laul, Gustav Felix Rinne, Tartu 1868

Hiiumaa hümn, Tartu 1868. NB! lehel mõni hiljem juurde lisatud noot.

„Täiesti võimalik, et Hiiumaa pastor, kus tollal eriti väikesaartel leidus veel palju rootslasi, kasutas eeskujuna Runebergi originaal­teksti.“ – Nii arvas kultuuriloolane Malle Salupere ajakirjas „Muusika“ mullu augustis. Taolist tõlkeabi polnud pastoril siiski vaja Hiiumaalt üles otsida. Saksakeelse kooli õppejõuna sai Rinne Viiburis tutvuda Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi tekstiga oma emakeeles. „Vårt Land“ oli avaluuletus tema ”Lipnik Ståli lugudes”, mis jõuti 1850ndate jooksul tõlkida rootsi keelest otse saksa keelde isegi kolm korda.  Oma nootide juurde Rinne kolleeg Wächter valis Leipzigis 1852. aastal ilmunud Ida Meves’i tõlke, mis algas sõnadega „O Land, o Land, o Vaterland“.

Õpetaja Rinne naaseb Hiiumaale, aga sidemed Viiburiga püsivad

Uus ramat. 32 Laulo. Esimene kuulutus Eesti Postimehes 19.3.1869

„Eesti Postimees“ 19. märtsil 1869

Rinne kogumikus „32 Laulo“ avaldatud Venemaa ja Hiiumaa hümnide noodid vastavad Heinrich Wächteri segakoori seadetele. Kummastki on leida ühe noodi erinevus aldi partiis. Sõnastuses on näha selge Runebergi teksti mõju, mida ka Ida Mevesi tõlge kenasti vahendas. Välja ei siiski saa arvata ka juba tollal ilmunud mitmete „Vårt Landi“ soomekeelsete tõlgete mõju. Viiburi oli Soome kõige rahvus­vahelisem linn, mitmekeelne ja multikultuurne, kuid vajadusel oli linlaste lingva franca’ks soome keel, mida kõik mingil määral valdasid ning ka tulnukad argielus tasapisi õppisid.

32 Laulo nelja heälega laulda, Gustav Felix Rinne, esipuhe 1865

„Armsad Maa-rahva lauljad!“ – Praost G. F. Rinne „Augusti kuus 1865mal aastal“ dateeritud eessõna

Soome allikate järgi Rinne lahkus Behmi koolist 1860. aastal saades adjunktõpetajaks oma isa juures Reigi koguduses. Eesti allikate järgi oli ta 1858. aastal nimetatud  ka Eestimaa vikaari ametikohale. Rinne sidemed Viiburiga jäid siiski tugevaks.

Õde Ida Behm jäi juba 1857. aastal leseks, aga ka kümneks aastaks Behmi kooli omanikuks. Aastatel 1870–1888 juhtis ta linnas tütar­lastekooli. 1866. aastal laulati Rinne Peterburis tuntud Viiburi kaupmehepere tütre Clara Sesemann’iga. Hiljem leidis ka Rinne praostipere tütar – samuti eesnimega Clara – endale abikaasa Viiburist. Poisipõlves said linna kosmopoliitilist hõngu tunda ka tulevased Emmaste ja Reigi õpetajad ehk venna­pojad Richard ja Immanuel Rinne, kes õppisid Behmi koolis 1860ndatel.


Kas Rinne sõnastas Hiiumaa hümni peale naasmist Reiki või koduigatsusest Viiburis? Vastust pole teada, ja kas seda küsimust on varem esitatudki? Rinne suhteid Viiburiga pole eriti uuritud?

Vähemalt hümni trükiaasta pole sünniaasta, kui Rinne 1865. a. augustis dateeritud „32 Laulo“ eessõna uskuda. Ta oli juba tollal laul, „mis meie siin mönnest aastast sadik römuga olleme laulnud“.


Ilmus ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisas „Nädalalõpp“ 21. veebruaril 2020.
Olulised faktid on varem avaldatud ka Pekka Linnaineni soomekeelses artiklis
Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus“ 4. oktoobril 2019.

Vaade Viiburi linnale Papula mäelt, esiplaanil Behmi kool, lõige litograafiast. – Autor kooli joonistusõpetaja, Düsseldorfis õppinud ning Eestis ajaloo- ja altarimaalidest tuntud kunstnik Albert Sprengel, kes õpetas hiljem Tallinna kubermangu­gümnaasiumis ja Toomkoolis. Kirjastaja Heinrich Wächter, Dresden 1859. – Soome muuseumiameti ajaloo pildikogu


Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa


Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus4.10.2019

Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus

”Suomella ja Virolla on sama kansallislaulu”, näin sanotaan, mutta eihän se ole totta. Miksi suomalaisilla on kertosäe, mutta Viron hymnissä ei? Kadottiko joku sen? Vai keksikö joku sen Suomen kovakalloisille koululaisille…?