Kas Hiiumaa hümn sündis hoopis Viiburis?

Muidugi on meeldiv ja loogiline mõelda, et Hiiumaa hümn on sündinud Hiiumaal. Selle sõnastas ju Reigi pastoraadis sündinud Reigi õpetaja poeg Gustav Felix Rinne, kes sai ka ise Reigi õpetajaks. Siiski on ruumi võimalusele, et tekst sündis seni arvatust varem, autori tööaastatel Behmi saksakeelses poistekoolis Viiburis.

„Hiomaa- ehk issamaa-laulu“ sünniloos viidatakse tavaliselt kogumiku „32 Laulo nelja heälega laulda“ kirjastamisele 1868. või 1869. aastal Tartus. Kogumikus avaldatud Venemaa ja Hiiumaa hümnisid noot-noodid võrreldes jääb mulje, et kumbki pärineb Viiburis 1856. aastal ilmunud noodivihikust „Russische und Finnische Volks-Hymne“ (‚vene ja soome rahva hümnid‛).

See sisaldas hümnide noodid eraldi mees- ja segakooridele ning need seadis Saimaa kanali avapeo eel mitmekülgne, Hannoverist pärit muusikamees Heinrich Wächter, kes oli üheaegselt Viiburi rootsi ja saksa koguduse organist, mitme kooli lauluõpetaja ning omal ajal üle Soome tuntud laulukogumikude kirjastaja.

Venemaa ja Soome hümnid kõlavad kõrvuti Saimaa kanali avapeol

Saimaa kanali avamine oli tähtsündmus Viiburi ajaloos. Erilises rollis oli Behmi saksakeelse internaatkooli koor, mille poisid veeti sõudepaatidega kanali suudmes asunud saarde laulma Vene ja Soome hümnisid aurikuga mööduvatele aukülalistele. Nad esinesid saksa keeles ning kasutasid mainitud noodivihikut, kus hümnide pealkirjadeks olid „Russische Hymne“ ja „Unser Land. Finnische Hymne“. Üllatav panna tähele, et juba 1856. aastal helilooja Fredrik Paciuse „Vårt Landi“ ehk „Maamme“ viis avalikult kõrvutati Aleksei Lvovi Tsaari-Venemaale loodud hümniga „Bože, tsarja hrani“.

Behmi kool oli ettenähtud peamiselt Peterburi saksa jõukate kaupmeheperede poistele, keda kasvati Viiburis eemal pealinna ohtudest ja ahvatlustest. Saksakeelse kooli asutas 1853. aastal Rinne õemees, baltisakslane Karl Gottlieb Behm, kelle eeskujuks olid vastavad koolid Liivimaal. Tema oli Tartu Ülikooli lõpetanud teoloog nagu Rinnegi, kes alustas kooli õppejõuna juba järgmisel, 1854. aastal. Saksa kultuur oli Viiburis tollal veel nähtaval kohal ning rootsi keelgi alles saamas halduskeeles. Linna juhtfiguurideks olid saksa perekonnad, ka Krohnid, kelle hulgast võrsusid siiski  soome keele eesrindlane Julius Krohn ja tema tütar Aino Kallas.

„O Land, o Land, o Vaterland, Kling hoch, du theures Wort!“ – Ida Meves 1852

Laulu- ja muusikaõpetus oli Behmi koolis eriti kõrgetasemelist. Esimeseks muusikaõpetajaks oli mainitud noodimeister Heinrich Wächter. Teiseks õpetajaks saabus alles mõni nädal enne Saimaa kanali avapidu Leipzigi konservatooriumi lõpetanud Richard Faltin, kes sai sel peol kohe hakata poiste dirigendiks. Tasub mainida, et 1870. aastal sai temast Fredrik Paciuse järglane Helsingi Ülikooli muusikaõpetaja ametikohal. Kuidas teame, et tema kasutas „Volks-Hymne“ kogumikku? Seda kinnitab Soome rahvusraamatukogus säilinud Faltini isiklik eksemplar, mille kaanel on tema märge vihiku kättesaamisest õpetajakolleeg Wächteri käest 28. augustil 1856 ehk kümme päeva enne Saimaa kanali avapidu.

„Täiesti võimalik, et Hiiumaa pastor, kus tollal eriti väikesaartel leidus veel palju rootslasi, kasutas eeskujuna Runebergi originaal­teksti.“ – Nii arvas kultuuriloolane Malle Salupere ajakirjas „Muusika“ mullu augustis. Taolist tõlkeabi polnud pastoril siiski vaja Hiiumaalt üles otsida. Saksakeelse kooli õppejõuna sai Rinne Viiburis tutvuda Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi tekstiga oma emakeeles. „Vårt Land“ oli avaluuletus tema ”Lipnik Ståli lugudes”, mis jõuti 1850ndate jooksul tõlkida rootsi keelest otse saksa keelde isegi kolm korda.  Oma nootide juurde Rinne kolleeg Wächter valis Leipzigis 1852. aastal ilmunud Ida Meves’i tõlke, mis algas sõnadega „O Land, o Land, o Vaterland“.

Õpetaja Rinne naaseb Hiiumaale, aga sidemed Viiburiga püsivad

Rinne kogumikus „32 Laulo“ avaldatud Venemaa ja Hiiumaa hümnide noodid vastavad Heinrich Wächteri segakoori seadetele. Kummastki on leida ühe noodi erinevus aldi partiis. Sõnastuses on näha selge Runebergi teksti mõju, mida ka Ida Mevesi tõlge kenasti vahendas. Välja ei siiski saa arvata ka juba tollal ilmunud mitmete „Vårt Landi“ soomekeelsete tõlgete mõju. Viiburi oli Soome kõige rahvus­vahelisem linn, mitmekeelne ja multikultuurne, kuid vajadusel oli linlaste lingva franca’ks soome keel, mida kõik mingil määral valdasid ning ka tulnukad argielus tasapisi õppisid.

Soome allikate järgi Rinne lahkus Behmi koolist 1860. aastal saades adjunktõpetajaks oma isa juures Reigi koguduses. Eesti allikate järgi oli ta 1858. aastal nimetatud  ka Eestimaa vikaari ametikohale. Rinne sidemed Viiburiga jäid siiski tugevaks.

Õde Ida Behm jäi juba 1857. aastal leseks, aga ka kümneks aastaks Behmi kooli omanikuks. Aastatel 1870–1888 juhtis ta linnas tütar­lastekooli. 1866. aastal laulati Rinne Peterburis tuntud Viiburi kaupmehepere tütre Clara Sesemann’iga. Hiljem leidis ka Rinne praostipere tütar – samuti eesnimega Clara – endale abikaasa Viiburist. Poisipõlves said linna kosmopoliitilist hõngu tunda ka tulevased Emmaste ja Reigi õpetajad ehk venna­pojad Richard ja Immanuel Rinne, kes õppisid Behmi koolis 1860ndatel.

---

Kas Rinne sõnastas Hiiumaa hümni peale naasmist Reiki või koduigatsusest Viiburis? Vastust pole teada, ja kas seda küsimust on varem esitatudki? Rinne suhteid Viiburiga pole eriti uuritud?

Vähemalt hümni trükiaasta pole sünniaasta, kui Rinne 1865. a. augustis dateeritud „32 Laulo“ eessõna uskuda. Ta oli juba tollal laul, „mis meie siin mönnest aastast sadik römuga olleme laulnud“.

---

Ilmus ajalehtede Hiiu Leht ja Meie Maa lisas „Nädalalõpp“ 21. veebruaril 2020.
Olulised faktid on varem avaldatud ka Pekka Linnaineni soomekeelses artiklis
„Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus“ 4. oktoobril 2019.

---

Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa

1. Die Sagen des Fähnrich Stål, aus dem Schwedischen von Ida Meves geb. Lappe, Litteraturblad för allmän medborgerlig bildning 7/1852
2. Die Sagen des Fähnrich Stål, Leipzig, Rudolph Hartman 1852, tõlkija Ida Meves, SKS
3. Russische und Finnische Volks-Hymne, für Männergesang und vermischten Chor, Venemaa keisrihümn ja Vårt Land (Unser Land) mees- ja segakoorile, Heinrich Wächter Viiburi/Halle 1856
4. Den 7 September 1856, Behmska skolans elever, Wiborg 9.9.1856
5. Saimaan-Kanavan aukaisemisesta, Sanan-Lennätin 13.9.1856
6. Wiborg. Dödsfall (K. G. Behm). ”Hr Behms skola räknade redan inemot 80 elever, större delen från S:t Petersburg, men äfven omkring 10 eller 12 finnar.” Wiborg 3.7.1857
7. Behm, Karl Gottlieb ja Dorothea Karoline Alexandra, Erik-Amburger-Datenbank, Ausländer im vorrevolutionären Russland, Leibniz-Institut für Ost- und Südosteuropaforschung
8. Zur Erinnerung an Wiburg in Finnland, Albert Sprengel, litograafia, Heinrich Wächter 1859
9. Laulatatud 16.8.1866, ”getraut von Pastor Karl Leberecht Baeckmann in Sankt Petersburg (Sankt-Katharinen-Kirche)”, Juliuse kalendri järgu 4.8.1866, Viiburi saksa kogudus
10. 32 laulo nelja heälega laulda, mis Maa-rahwa lauljattele römuks ja kassuks on sowinud ja kirja pannud G. F. Rinne, Reigi kihhelkonna öppetaja, H. Laakmann, Tartu 1868
11. Uus ramat. 32 Laulo nelja heälega laulda, esimene kuulutus, Eesti Postimees 19.3.1869
12. Vårt Land. Maamme. Our Land. Unser Land, Ida Meves 1852, G. W. Edlund 1873
13. Zeidler’sche (früher Behm’sche) Erziehungs- u. Unterrichts-Anstalt zu Wiburg in Finnland, kuulutus, Revalsche Zeitung 20.7.1874
14. Viipurin kansallisuudet, ”Suomen Baabel”, Ilmarinen 31.3.1885
15. Th. A. Sprengel, Muistoja Johannes Takasesta, Ilmarinen 29.6.1886
16. Altarimaal ”Kristus ristil” , Theodor Albert Sprengel 1889, Kultuurimälestiste riiklik register
17. Behm, Carl (4307), Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Tartto 1889
18. Rinne, Gust. (5455), Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Tartto 1889
19. Järvamaan esipappi Gustav Rinne on kuollut, Uusi Suometar 8.10.1895
20. Itämeren maakunnista. Gustav Rinne on kuollut, Lappeenrannan Uutiset 12.10.1895
21. Pjotr Ivanovitš Štšukin, Muistelmia Behmin koulusta Viipurissa, Karjala 26.7.1911
22. In memoriam. Ida Behm, född Rinne, Wiborgs Nyheter 19.11.1915
23. Artturi Järviluoma, Heinrich Herman Wächter, Suomen Kuvalehti 4/1918
24. Clara Maria Frankenhaeuser (Rinne), Reigi 1868 – Helsingi 1952, Geni.com
25. Reijo Pajamo, Heinrich Wächter Suomen koulujen laulunopetuksen uudistajana. Behmin koulu s. 90–92. ”Julkaisemansa ’Kleines Choralbuchin’ oli Wächter omistanut Behmin koulun johtajalle ja opettajille. Koraalikirjan nimilehdellä maininta: Herrn Schuldirector Cand. theol. C. Behm, sowie den Lehrern in dessen Knaben-Erziehungs-Anstalt Herren A. Perret, W. Ziemssen, G. Rinne, A. Hasselblatt.” Koulu ja menneisyys XX. Suomen kouluhistoriallinen seura 1972
26. Liivi Aarma, Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885, G. ja T. Aarma Maja 2007
27. Oh Hiomaa, sa meresaar (Hiiumaa hümn), Kärdla ÜG õpilased 21.02.2013, YouTube
28. Reijo Pajamo, Musiikin juhlaa Wiipuris. ”[Richard] Faltin soitti myös nelikätisesti rouva Ida Behmin kanssa, joka oli taitava pianisti. – ”Tämä Faltinin kokoama laulukvartetti laajeni myöhemmin 30-henkiseksi kuoroksi, joka avusti sinfonia- ja muissa konserteissa. Solistien joukossa oli – sekä ennen kaikkea neiti Clara Sesemann, josta tuli myöhemmin pastorin rouva Rinne. Neiti Sesemann on Adolf Brömmen oppilas. Hänellä oli kaunis alttoääni, joka sopi erityisesti oratoriomusiikkiin ja Schubertin tulkintoihin.” Repale-Kustannus 2018
29. Malle Salupere, Jannsen kui eesti laulupidude isa ning koorilaulukultuuri edendaja, Muusika 11.7.2019

---

2.5.2021

Paciuksen hymni tuli Viroon nimellä ”Unser Land” ja Runebergin runo innoitti saksan­kielisenä?

Fredrik Paciuksen säveltämä Vårt Land esitettiin ensi kerran Helsingissä 13. toukokuuta 1848. Saksan Leipzigissa nuotit julkaistiin vuonna 1849. Veikö matka Viroon 20 vuotta?

---